Eesti kalaliigid

Kilu Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3…4 päeva pärast, 2,5…4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesiki...

Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja on öise eluviisiga. Peamiseks toiduks on veepõhjast väljatu...

Kammeljas Kammeljas on lestale sarnanev, lai ja lapik kala. Kujult on ta enamasti täiesti ümmargune nagu taldrik ning uimed ääristavad keha täies ulatuses. Kammeljas kulgeb vees vastu põhja liibunult ning vastavalt sellele on ta ka värvunud. Ülemine pool on sõltuvalt konkreetsest elupaigast hallikaskollakas või isegi tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on kahvatuvalge. Kammeljas on suhteliselt laia levikuga, asustades Atlandi ookeani idarannikut alates Loode-Aafrikast. Läänemeres leidub teda Botnia lahe lõunaosani. Eestis elutseb kammeljas Soome ja Riia lahe rannikul. Kammeljas elab rannikuvöötmes, kus on kivine jai liivane või ka mudane põhi. Ta on väga paikse eluviisiga ja elab üksikult. Kammeljad siirduvad kudema Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Koevad mai keskpaigast juuni lõpuni. Koetud mari areneb vabalt vees hõljudes ja selle areng kestab 7…9 päeva. Kammelja areng on huvitav. Koorunud vastsed on 2,5 mm pikad ja hõljuvad vees ringi. Vastsed näevad välja nagu t...

Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Ko...